Konkursid, millega selgitati kaunimad kodud, firmad ja külad, lõpetati eelmise neljapäeva õhtul Keilas, Harjumaa muuseumis.
Miks valiti auhindade ja preemiate üleandmiseks just muuseum ning Lääne-Harju keskus? Eesti Kodukaunistamise Ühenduse piirkonna koordinaator Jüri Muru sõnul on põhjus lihtne. “Kestab muuseumiaasta ning Keila on kauneim omavalitsus,” vastas ta. Muru meenutusel kuulutas president Lennart Meri kodukaunistamise aasta välja 1997. aasta emadepäeva kõnes. Esimene konkurss peeti aasta hiljem, tänavune oli juba 12. omataoline ning otsene järetulija 1930ndate liikumisele.
Kodukaunistamise Ühenduse keskjuhatuse esimees, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Arvi Altmäe meenutas, et konkursiga on tekkinud ajalooline järjepidevus. Juba saavad uuesti autasu need majad ja talud, kes said selle ka president Konstantin Pätsilt.
Maasekretär Leevi Laever ütles nominente tervitades: “Emotsioonid on pärast konkursi majade ülevaatamist head. Nõgest ja maltsa on teede ääres järjest vähem.”
Samas tuletas Laever meelde, et jutud ajanappusest on naeruväärsed. “Seda tuleb lihtsalt leida!” ütles ta enne autasude kätteandmist.
Autasutseremooniaks kutsuti kõigepealt rahva ette kaunimate maakodude kolm omanikku. Seejärel asulate eramute omanikud ning kolme kaunima ettevõtte esindajad. Auhinna sai kätte ka ilusaim omavalitsus, kelleks on Keila linn.
Kaunima küla valik oli tänavu raske. Lõppvooru valiti seitse küla: Viskla, Pala, Kallavere, Allika, Maidla, Valgejõe ning Neeme. Parim oli seekord Saue vallas asuv Maidla küla.
Lisaks anti välja Maardu linnavalitsuse auhind korteriühistutele, mille sai Loksa linna Papli 46 elamu.
Parimatest parimatele kuulusid albumid, majamärk ning maavalitsuse tänukiri. Kaunim küla sai lisaks tðeki 25 000 kroonile ning kunstnik Kuldar Küti valmistatud päikesekella.
Harju Elu